Oma tempoka ja pingelise karjääriteekonna põhjal, mis kestis kuni 35. eluaastani, on mul hakanud silme eest läbi jooksma justkui filmilint – sellest, kuidas üks nooruse uljusest ajendatud, kuid vähese elukogemusega noor naine rahvusvahelises töö- ja ärimaailmas ringi “rahmeldas”. Praktilisele ettevõtlusharidusele täienduseks saatis ta end elukooli välismaale, seisis seal pidevalt silmitsi erinevate raskustega, kuid õppis neist ka midagi uut – muutudes vastupidavamaks ja enesekindlamaks. Lõpuks ehk isegi liigagi enesekindlaks, kuni saatus tegi korrektuure ja tõi ta maa peale tagasi – seda muidugi alles kodumaal, ajal, mil otsustasin emaks saada ja samal ajal haigestusin.

Siis lõppes “tähetund”. Sain aru, et kõik ei muutunud äkitselt ainult võimaluste vaates, vaid ka väärtushinnangud ja suhtumine muutusid selle karmi “füüsilise töölaagri” ajal, olles haige. Iga kogemus arendab – kui ellu jääd.

Eestis on palju tarku ja haritud noori, kes ei saa võimalust töötada oma omandatud erialal. Nagu me täna kuuleme, on Eesti noorte tööpuudus Euroopa riikide seas üks kõrgeimaid.
Kui aga õigel ajal ei hakka õigete astmete kaudu ülespoole liikuma, võib see võimalus igaveseks kaduma minna – sest elukoormus kasvab ja jõudlus väheneb.

Meil on mitte ainult kenad, vaid ka haritud ja võimekad naised, mida välismaalased tihti märgivad. Kõrghariduse omandanute seas jaguneb protsent keskeltläbi 60/40 naiste kasuks. Ometi vajavad paljud naised suuremat finantsvabadust ja turvatunnet. Suur osa töötab teenindusvaldkonnas ning väga sageli on ebavõrdselt jaotuv töökoorem – nii kodus kui tööl – nad enda alla matnud. Kadunud on lootus paremuse suunas, rääkimata ajast või jõust. Kui kukud, ei pruugi enam tõusta.

Olen tähele pannud, et meie – naised – lahkume Eesti koolist oma teoorias ja käitumises pea perfektselt tahutuna. Teeme kõike viie peale ja joonlaua järgi – mitte ainult seetõttu, et me suudame, vaid ka seetõttu, et meil on arenenud vastutustunne ja tohutu vastupidavus.

Samal ajal näeme, et mehed – nagu ka koolis – ei toimi alati reeglite järgi. Juba koolis märkame, et nende hinded ei ole alati kiita, kodutööd on sageli tegemata, kuid julgus ja enesekindlus on viieväärilised.

Minu jaoks on olnud huvitav jälgida, kuidas mehed ärimaailmas käituvad. Ja nad tahavad kohtumisi – vähemalt seni, kuni oled vastupandamatult atraktiivne ja vaba 🙂

Selle kõige kõrvalt on mul olnud võimalus nii mõndagi kõrva taha panna ja ära õppida. Mõned võtted on ebaõiglaselt julmad, mõned uskumatult naiivsed, mõned lausa rumalad… aga on ka teravamaid pliiatseid. Üks on selge – kuniks saad elada vabalt nagu mees, ilma liigse tasustamata töö- ja hoolduskohustuseta, sõltub elu vaid sinust endast ja võib olla nagu lill.

Need arusaamised ajendasid mind ellu viima unistust, mis tekkis Eesti start-up-ajastu lävepakul, umbes aastal 2012. Olles juba edukalt toimetanud oma digiagentuuris ning saanud nüüd võimaluse ehitada üht esimest agiilset tarkvaraarendusettevõtet, küsisin endalt: miks on Eestis nii vähe naisi digi- ja IT-valdkonnas? Kuidas kaasata ka teisi, kellele ei naeratanud loosiõnn noores eas – näiteks Londonis digiagentuuri pääsemise näol – või kes mingil muul põhjusel pole jõudnud paremini rahastatud valdkondadesse?

Selleks saigi loodud MTÜ Sina ja Sajand – üksteist hoidev, austav, kuid samas tegus ja edasipüüdlik, eluliselt agiilne ning paindlik kooslus, mis toetab neid, kes soovivad oma elu rohkem suunata, olla ettevõtlikumad või teha digi- ja IT-valdkonnas esimesi samme. Olgu nendeks noored, kellel puudub kogemus ja võrgustik, või lapsevanemad, kes soovivad pärast pausi karjääriredelil jätkata, teha lisatööd lisatulu teenimiseks või isegi karjäärimuutust.

Esimese algatusena sai loodud kaks töötubade sarja, kuhu oled oodatud osalema. Lisaks on tulemas vestlusringid, üks start-up on juba käivitatud ning mõned ootavad veel sahtlis aktiivseid panustajaid!